Mul on omad põhjused, miks ma ei võta paljudest asjadest osa. Mind kutsutakse küll igale poole, sinna-tänna - ei. Mul ei ole tuju tulla ega minna kuskile. Mul pole tuju kuskilt osa võtta. Ei. Ei taha ma laulda, tantsida, rääkida.. Midagi ei taha enam viimasel ajal.. Ma sain otsa...
Ma ei suuda seda kõike kellegagi jagada, sest pole kedagi, keda saaks üdini usaldada. Esiteks: alati on inimestel ka omad mured, mille pärast närvata eksole. Teiseks: leidub ka selliseid, kellel julmalt p*hhuj on. Kolmandaks: inimesed ei suuda keskenduda teise murele - mõttes mõlguvad muud asjad jne, üldiselt, ei pöörata eriti ka tähelepanu. Noja. Kokkuvõttes ei saa ma kellegi abi. Ei, sõbrad, ma ei usalda mitte kedagi peale enda vanemate ja Henry.
Henry.. Miks ma siis temale ei räägi ? Ma ei taha teda koormata enda sitaga. Mkm, tal on enda elu, mida ta elama peab, omad mured, millega peab toime tulema. Kool on tähtsal kohal, k*radi raske ka. Ma mõistan. Mõningaid pisiasju ikka räägin talle, aga need juhuslikud, ja juba möödanikud.
Ja INIMENE, palun, ära enam kunagi minult abi küsi. Ära ootagi seda, sest ma ei andesta seda Sulle mitte KUNAGI. Ei iial. Ma ei laena enam midagi Sulle, ei anna midagi, ei. Mõtled, et oled kõigelahedam? - EI. Arvad, et kõik alluvad Sulle, saad kõik, mis tahad ? - EIII, jobu. Tehtu on andestamatu... Ei tea, millal ma Sinuga uuesti rääkima suudan hakata. Sa tead, et ma SINU poole praegu pöördusin, plikarsk.
Kogu, võinoh, osa p*sa kirjutasin ma siis siia. Pealiskaudselt. Ma ei täpsusta seda rohkem. Vähemalt praegu. Ja veel, ärge pärige siis mult, mis on ja nii. Küll ma räägin. No, ma ei usugi, et kedagi mu probleemid huvitavad, haha.... ha.. ha. POH.
----------
,,Please, don't bother me with your "happy" lives. I have to deal with my own, f*cking life.Just tryin to get on with it, tryin to pass this shit. And IF I'm all "happy" again, I'll let you guys know. Just kidding. That's never gonna happen."
----------
Ootan kõike paremat, igaljuhul.
M.
No comments:
Post a Comment