Aitäh, "kallis" kasuisa, et mu päeva nii toredaks tegid ;) Ma lihtsalt laavin oma perekonda. Huj armastangi. Aind närvavad ja vinguvad mu kallal, kõik peab olema täiuslik minu juures, pean hästi käituma, koolis peavad head hinded olema, pean tegema, mida NAD tahavad ! Mul on sõnaotseses mõttes kopp ees ! Kõigest ! Ainult tantsi nende f*cking pilli järgi. Nad ei saa ju aru ka, et ma ei saa kõikides ainetes koolis olla ideaalsete tulemustega, tra küll.. Ma teeks neile kõik ette-taha ära, kui nad minuga vastavalt käituksid. Soovin vastuaustust, mida ma absull ei saa.. Einoh, tekib suuuur emode küssa, puhtast masendusest: milleks mind siia ellu vaja on ? Annaks keegi ehk vastuse ?
Ja nad ütlesid veel mulle igasugu asju, hinge lõikavaid asju.. Ma ei sooviks sellest siia blogisse rääkida. Kes teada tahab, andku teada mulle kuidagi.
Krt küll, inimesed, mul on päevi, mil ma lihtsalt langen põrandale põlvili ja murdun. Pisarad punnivad mu seest välja ja on tunne, et enam ei suuda... vähemalt üksi. Tundub nii, et isegi oma sõpru ei saa enam usaldada, jah, nii see on. Kahjuks. Pean kõik selle s*ta enda sees lihtsalt hoidma ja eluga edasi minema, seniks, kuni jälle murdun ja pisaraist märg olen... Ma usaldan väheseid inimesi ja noh, vaatab, kui kauaks. Raudselt saan mingi põntsu varsti jälle, lihtsalt puss selga, mataki. Ma tahaks seda valu pigem füüsiliselt tunda kui vaimselt, oma peas, südames.. liiga ränk on see..
Viimasel ajal tundub ka nii, et kohe, kui kellegisse armun, muutub mu elu totaalseks õudusunenäoks: alguses on kõik super, nii ilus kui olla saab ja siis muutub järsku kõik süngeks ja pimedaks, ümberringi on kurjus, vale ja ükskõiksus.. Pähe tulevad siuksed uitmõtted, nõmedad, vastikud, r*isk. Et kaua ma nüüd temaga koos olen? Millal ma jälle haiget saan? Millal langen järgmisesse masendusse ja ootan elult... eimidagi? Ma ei tea enam absull, mis minuga toimub ja mida teha... Tahaks kedagi, kes lihtsalt kuulaks mu lollaka ära ja kallistaks ja hoiaks mind...
Aga Henry juures oli tore, oli :) Tal on vähemalt normaalsem elu kui mul. Ma lausa kadestan teda mõnes mõttes. Aga see jääb minu teada. Kallis oled, Henry.
blahblahblah, have a great life,
M.