Hurricane/ 3

Nädalavahetus möödus kenasti. Kallikesega oli nii hea koos olla :) Reedel olin tema juures, laupäeval tuli ta minu juurde, nii nagu plaanitud. Kõik oli positiivne. Nii et, mission accomplished ;)
Erm, mu sünna on 18 päeva pärast. Juhtub. Ja muide, sünnat ma see kuu pidada ei saa, ema jutu põhjal. Toimub siis jaanuari alguses. Isiklikel põhjustel. Sweet seventeen ? Neh. Aga, noh, positiivne on see, et jälle olen ligemal arvule 18 ;) Freedom, baby, here I come.
Homme sinine esmaspäev, jälle. See tähendab, et kooli peab minema. Kohe üldse ei meeldi, mh. Esmaspäev, see seostub kooliga lihtsalt. Eih, mulle ei meeldi esmaspäevad. 
Vahel on mul tunne, et mõndadele inimestele lihtsalt ei saa nende tehtud tegude eest andestust anda, kuna lihtsalt ei olda seda väärt. Sa teed kellelegi haiget, ta andestab sulle, kuid teed seda jälle ja jälle ning jälle... Ta andestab sulle jällegi. Üsna tihti arvan, et ei soovi enam seda andeks palumist ja andestust. Mis mõte sel on, kui tehtakse lollusi/haiget üha veel ja veel. Jäetaksegi andestama. Jäetaksegi lollusi tegema. Mõtetu. Järeldus selline, et nendel inimestel ei ole küll kõik korras, kes: koguaeg andestavad ning kes koguaeg haiget teevad. Ah, fuck it.
Mu loogika + mõttemaailm = sürreaal-totuaalsus (my fucked up mind mindfuck).
Ma tahan minna ja olla, olla ja teada, teada ja kogeda, kogeda ja tunda, et see kõik pole nii nagu see olema peaks. Tahan kogeda midagi uut, midagi unustamatut, midagi sellist, mida keegi teine pole kogenud. Midagi head... Teistsugust. Ja kui seda kogengi, jätan selle enda teada... müstika missugune. Samas huvitekitav ja erutav, olla teistsugune ja eriline - seda soovin ma.




khaalli, 
M.