Mul pidi eile öösel kella 1 ajal päris igav olema, aga tuli tahtmine oma mõtteid ja tundeid kirja panna - tegin siis luuletuse.
***
Kui palju on valu, muret ja piina,
ei, see tee ei vii üldsegi siia.
Paradiisist pole midagi kuulnudki -
annaks vaid aeg.
Ent sedapsi kõik kulgeb,
teadmata, kuidas Ta julgeb,
vastu teadmatusele -
mõtetu vaev.
Erinevalt tunnetest,
mille tähtsus on asjatu,
sellest mõttest,
ta peidab end nagu varjatu -
piinade kaev.
***
No comments:
Post a Comment