Tuesday, November 9, 2010

Mul pidi eile öösel kella 1 ajal päris igav olema, aga tuli tahtmine oma mõtteid ja tundeid kirja panna - tegin siis luuletuse.

***

Kui palju on valu, muret ja piina,
ei, see tee ei vii üldsegi siia.
Paradiisist pole midagi kuulnudki -
annaks vaid aeg.
Ent sedapsi kõik kulgeb,
teadmata, kuidas Ta julgeb,
vastu teadmatusele -
mõtetu vaev.
Erinevalt tunnetest,
mille tähtsus on asjatu,
sellest mõttest,
ta peidab end nagu varjatu - 
piinade kaev. 

***

No comments:

Post a Comment