Ma suurem osa ajast lihtsalt istusin ja mõtlesin. Leidsin õnneks hetke, et endaga suhteid paremaks teha. Palju asju sai ära mõeldud ja arutatud ning mille igatsus mul enim oli: ma ei jõua ära oodata päeva, mil saan vabaks "vangistusest", olla vaba kui lind ning lennata niiii kõrgele, kui hing eales ihaldada võib. Koolist kopp ees ühesõnaga.
Naised vaid ootavad ja loodavad alati midagi ja siis pettuvad ning siis teevad draamat ja kisa.. et draama ja kisa tegemine pidigi meie ülesanne olema. Naiste ülesanne.
Targad sõnad. Aga põhimõtteliselt see nii ongi. Enamus juhtudest. Nõme ju.
Ma kondasin juutuubis ringi ja leidsin selle:
Natuke pisar tuleb silma, et neid aegu enam ei ole, mis selle lauluga meenuvad. Kahju.
Homme kooli siis. Neljapäeva tahan rohkem. Töövarjupäev (y). Ja... ewfcnlskcsamefavseövögfrfjaaawfdckl!!!!!!!! Oijahhhh :))) Selle viimase koha pealt on mu suu kinni. Nüüd.
M.
No comments:
Post a Comment