See kõik, mis oli, oli nii ilus.. Kuigi feilisin sajaga, ei viitsi ma seda meenutadagi.. Tahan meenutada vaid su erilisi silmi, suudlust ning soojust su embuses olles...
Hetkel võtab minust võimust suur kurbus, kuid see kõik tuleneb igatsusest.. Elame üle. Olen enne elanud, elan praegu ka. Emotsioonid on nii segased ja sassis üldse viimasel ajal.. Vähemalt üks asi lohutab: õpside streik.. 5 päeva järjest vaba... THANK GOD.
Ma siiralt loodan, et ma ei hakka oma tujusid alkoholisse ammutama.. Probleeme palju ja lahendusi neile leida tundub võimatu.. Tegelikult kui aus olla, siis pole mitte miski võimatu. Tahan, et keegi aitaks vaid mul edasi pürgida :/
Täitsapekkkkkkis no! Ma lihtsalt ei suuda neid silmi unustada... tee, mis tahad.. Ma ei saa neid oma peast välja.. Siiamaani ei saaaaaaaaa.
Avastasin enda jaoks ühe superlaheda tegevuse - hip-hop!! See trenn tundub vahest hullem, kui sõjavägi, aga krt, see kõik on seda väärt..:) Enesetunne pärast trenni on megahea.. 2x nädalas tund aega trenni on krdi vähe mu jaoks... TAHAN VEEL! :D
---See lühike seiklus tundus nagu muinasjutt.. Sain sellest pisikese sõõmu ning kõik muutus - see oli nii eriline, et unustada seda enam ei suuda..
Vajan teda.. Veel..
M.