Sunday, October 30, 2011

Something is missing. And I don't know what it is.

Mis siis vaheajal juhtunud on? 
Sain oma tuppa teleka ja Starman'i digiboxi. 33 kanalit.. no, praegu käib kah. Tegelt on 34 kanalit (viimane ei tööta), aganoh, pisemate ohutuse mõttes on see lisatellimuse materjal täiskasvanutele... Hustler TV ikkagist ju. Yeah ;D Aga mis positiivset selle juures: sain omale siis kaua oodatud telekanali - Investigation Discovery. Hallelujah for that! Laupäeval on kummitussaadete maraton! Siuke mõnus adre laks tegelt, mõnusalt hirmutav ka.. Mõne koha pealt nagu pistan näo teki sisse :D ikka ei julge väga vaadata ka. Aga samas... ma ju niiväga tahan teada, mis nüüd edasi hakkab saamaaaaa.. Ma olen ju nii uudishimulik. Öäööööö! -.- :D Mis sest, et öösel väga magada ei saa. It's worth it!

Vaheaeg oli mõnusalt külm. Nädal aega ja paar päeva peale on ikka vähe puhkamiseks. Koguaeg mind ikka aeti mingi 9 ajal üles. Ja oi kui kuri ma pärast olin. Küll oli vaja midagi teha, parandada, kopsida, kassidega riielda, siis niisama minu kiusuks tubades ringi tatsata. Nii palju siis minu "toredast" vaheajast. Sorri, Henry, et mu perekonnas siuksed vara ärkajad-sehkendajad-tegutsejad-inimesed on. Loodan, et kodus said ikka kauem magada.. :)
Eile õhtul jalutasin Tiina, Regina ja Raimondiga väljas. Ema helistas siis mingi poole tunni pärast, küsis, kas tahan bowlingusse minna nendega. Tegelt, mingi hullult suur trobikond inimesi tulid kõik kokku. Ühesõnaga, läksime siis autoga linna. Algul läksime siis Sikupilli juures olevasse bowlingusse. Aga kui sisse läksime, siis oli see otsast-otsani rahvast täis. Nojah, eks me siis suundusime Hiiu bowlingusse. Aga ega seal parem polnud: kui parkla oli äärest-ääreni täis, siis ega seal sees parem pole. Birgit helistas ja tšekkas al Mare bowlingut. Tuli välja, et see oli ka täis. No mis seal ikka. Käisime siis ruttu selverist läbi ja läksime B & J juurde. Vaatasime Pohmaka teist osa ja olime nsm mõnusad. Õppetund siis selline: kui on mingi plaan kuskile bowlingusse minna, siis tuleks bronn ette ära teha. Ega muidu midagi head välja ei tule.

Ahjaa... käisime eelmine pühapäev vanaema ja vanaisaga Juuru kirkus. Üsna tagasihoidlik kirik oli, kuid mulle meeldis üks suur, gooti kirjas kirjutatud loosung kiriku sees oleval seinal,üleval altari juures, mis oli suunatud kuulajate ja oreli poole: Jumal on armastus. Kirikuõpetaja oli ka väga sümpaatne. Jutt oli sorav ja arusaadav, samas ka mõtlemapanev. No, nagu alati. Armulaual käisin ka. Vein oli väga hea ja leib jäi mul huulte külge ja suulakke kinni... ilmselgelt noh. Aga tähtsam on see, et peale armulaual käimist oli nii hea tunne.. Nagu oleks üks suur ja raske kivi mu südamelt langenud. Kerge oli olla. Mingi aeg lähme jälle.

Praegu on selline mõte, et võiks jooksma minna. Tervislikumalt peaks ka toituma hakkama. Eile, kui igast e-ainete rikast ja rasvast paska omale sisse ajasin, siis tundsin, kuidas mu süda hakkas valutama. No, mul peres südameprobleeme küllalt, seega peaks nagu midagi ette võtma. Aitab jamast.

Sain ka nüüd kuidagi aru, miks Adele nii paljudele meeldib. Mind algul ta nagu väga ei köitnud, kuid kui mind kolm päeva tagasi tema "Rolling in the deep" kummitama hakkas (siiamaani kummitab), sain ma aru, kui mõnus ta hääl on ja kui kerge, lihtne tundub tema jaoks laulmine. Tal tuleb see nii loomulikult ja lebolt. Vägev.

Agajah, ilusat uut kooli... mingit veerandi-tsükli asja teile. Nõme. Ei taha.






M.


Thursday, October 13, 2011

Here I am... Will you send me an angel?

NB! Järgnev jutt on emo-kalduvustega. Nii et, vali ise, kas tahad lugeda mingit lolli iba või ei.


Hullult nõme päev oli täna. Fkn surmahirm oli hommikul.. Tõesõna arvasin, et nüüd vist ongi minu aeg käes.. Aga ei, ma olen veel siin. Õnneks vms.
Mõned inimesed ajavad ikka nii kettasse. Peaks mingiks pohhuistiks hakkama, sest mul on rämedalt pohhui praegu. Ükskõik. Ja tra, on vaja sundida mind tegema midagi, mida ma ei taha? Ma võin proovida teeselda, et improviseerin või mingit sitta, aga mul ei tule see kunagi hästi välja eksju. JAAA, MA OLEN HALL ARG HIIREKE. Mida ma tegema pean?? Olen selline väärakas inimene noh. Tra, teadke, et ma nutan selle pärast. Ptsii.

Kui mina.. või üldse minuga olla ei kõlba, siis.. ma ei tea, minge ära, ärge rääkige minuga, unustage mind. Face the fact! Ah, fuck this shit.. Jaja, olen lollim kui sina/teie, palju õnne siis vms. 
Tahan ära kaduda, sest mind pole vaja siia. Milleks, trrra küll. Kõik on nii kahepalgelised, õelad ja oma kasu peal väljas. Mai taha nii elada, krt küll.. (ei, päris surra ma ka ei taha).

Miks ma ennast nii üksinda koguaeg tunnen? 

Ausalt.. Ma ei suuda nii elada. Mul on vaja seda inglit, seda erilist, kes teab täpselt, mida ma hetkel vajan.. Kedagi, kes viitsib mu mõttelagedat iba kuulata... Kedagi, kes on veits romantiliste kalduvustega. Kedagi, kes võtaks mind tõsiselt.. kellele oleksin I kohal..


Ilusat laulu ka siia juurde siis.. 


Laul räägib ise mu eest.



M.

Wednesday, October 12, 2011

Punkto

Love is like a flower. If you don't take care, it will die






No, ma ei tea noh, tõesti ei tea...







M.

Saturday, October 1, 2011

Suspension

Jälle jätsin unarusse selle paiga.
Tšau ka muidu jah.
Poolteist kuud mitte kribada siia, pole minu jaoks hull asi. Mul lihtsalt pole midagi fantastilist, mis iga päev juhtuda võiks, et seda teiega siin jagada. No, põhimõtteliselt oleks mu blogi siis emo-masendust täis. Nii et, ma parem jätan oma mustad mured enda teada.
Päris soe oli täna. Järgnevaks nädalaks lubas ka sügise kohta ikka päris mõnusat sooja. (alustagem juttu ikka alati ilmast, eksole..) Avastasin, et 9-kohaliste bussidega on äge sõita, kui see mõnusalt rahvast täis on. Muusika + tore seltskond... Mmmm, just what I need right now. Meeli tahaks turgutada kuidagi, kooli rutiinist välja pääseda.. Äkki jooke mingi aeg, keegi? *cricket-cricket* .....mmhhhhmm.
Olgu tänatud inimene, kes otsustas National Gepgraphic ajakirja Eestisse tuua.. eesti keeles! THANK YOU! Hm, kas nüüd üks kõva konkurent GEO-le? Me likey. GEO on ka hea muidu.
Loodan, et see köha ikka ära kaob. Ei suuda nii normaalselt elada. Aganoh, mis imestada.. Kaks päeva õhtuti hilja väljas passinud, värisenud külmas nagu haavaleht. No, ei viitsi ka nagu toas persetada ja rasva koguda.
Nutitelefonid on ühed toredad asjad.. Nende välimus on peen, ekraan nagu siid, pilt nagu vikerkaar.. Ja nad võivad inimese ajataju täiesti ära kaotada.. Sellega võibki jääda mängima või mis iganes.. See lihtsalt kisub su sinna ja sellest lahti saamine on päris raske. Aga märkus nüüd siia juurde: kallid nutitelefonide omanikud, palun, ärge unustage oma kalleid sõpru ja teisi tähtsaid inimesi, kui nad samal ajal teie juures viibivad, omades eelmise ajastu lutse, millel pole nii palju HUVITAVAID asju telefonis... ÜLEÜLDSE onju... neil on ka tunded. -.- to sum up - neil on IGAV. got it?
Kallis Miki, nunnu halli-valge karva kassike, kes sa nüüd meie juurest lahkunud oled, ühe kurva õnnetuse läbi... Tea, et jääme sind alati igatsema. Puhka rahus, kiisuke.



Väike mõttetera ka:

Ole viisakas kõikide vastu, kuid sõbrusta vähestega; ja proovi neid väheseid hoolikalt, enne kui kingid neile oma usalduse. 






M.