Blank page

Hello.

Ei tahaks alustada järjekordset blogipostitust algusega, a'la "kuna ma pole siin niiiiiiii ammu käinud/kirjutanud...", siis ma ei alusta täna nii.


Kätte jõudnud on aasta 2015 ja sellest saab minu essa blogi postitus.
Esmalt, enne uue aasta eesmärkide välja ladumist, võiksin pajatada paari sõnaga eelmisest aastast niipalju, et 2014 oli värvikirev. Õnneks juhtus olema rohkem positiivsust ja rõõmu. Tipphetkeks peaksin oma õetütre, Helena, sündi, mis omakorda tähendab seda, et sain tädiks!!! Õnnepisaraid sai meeletul kombel valatud. Olen siiralt tänulik selle pisikese armsa olevuse eest, kes mu tuju rõõmsaks teeb.
Teades ennast, et ma pole eriti see "eesmärkide paikapanija" tüüpi inimene, siis oleks aeg enda selg sirgu ajada ja täiskasvanud naise kombel mõtlema hakata ning mõningased plaanid paika panna:

1. rohkem trenni = parem vastupidavus tantsimisel ja surfamisel;
2. tutvun enam hip-hop'i ajalooga;
3. käin välismaal;
4. surfan ja tantsin ja joonistan rohkem, kui eelmisel aastal;
5. otsin oma elamise;
6. olen õnnelikum, elurõõmsam, positiivsem ja aktiivsem;
7. lähen suvel tööle;
8. teen rohkem Borisile süüa (nälgas ta pole, aga kurdab, et ma võiks rohkem ise süüa teha, sest ta ju teab, kui hästi ma mannaputru keedan, ahjukana teen ja pannkooke küpsetan... :D)
9. ostan enda teenitud raha eest ühe kallima vidina.... ;)
10. otsin üles JAH-sõbrad.

Rohkem nagu ei meenu midagi lubada. Need eesmärgid on kindlapeale minek. Peaasi, et ma iseennast üle ei lase.

Aga olgu, dudes, 

cheer up and fight for your dreams!

-M.

Panther

Tere-tere, vanakere.

Pealkiri? Vot selline lugu: Made in Heights - Panther

***

Mu elu on kulgenud, viimasel ajal, rohkem ülesmäge. Rõhutan "rohkem". Mõne inimese tõttu olen sõna otseses mõttes olnud ka f*cked up, kuid muidu on kõik OK, sest ma saan üle.
Nagu me kõik teame, tuleks end ümbritseda inimestega, kes teevad sind rõõmsaks - tänu kellele tunned, et oled vajatud, sinust hoolitakse, sind tahetakse näha õnnelikuna, sind upitatakse ülespoole. Nagu me kõik teame, peaks nii tegelikkuses ka tegema, mitte ainult oma mõtetes. Enamus seda kahjuks ei tee. Enamus ajavad palju tarka suust välja, ise kuulan neid innustatuna, kuid need samad targad inimesed käituvad risti vastupidi. Kahju on. Siis püüan neile ise samamoodi tarka loengut pidada, siis ühel päeval murdun mina samamoodi ja käitun nagu kõige suurem dumb*ss, täpselt nende moodi. Positiivne selle juures on see, et ma ise saan sellest hiljem aru. Mingil ajal. Ning analüüsin oma käitumist. Ning et hiljem paremini asjalood välja tuleks. 
Most of all - pürgin sinnapoole, kus mõtted saavad teostuseks, mitte ei jää õhku hõljuma/peas ketrama. 

JJ-Street on parim avastus ja otsus, mida hiljuti teinud olen (aitäh, Boris). Peale tantsimise (millest tunnen äärmiselt võimast õnnetunnet), saan sealt ka vaimselt areneda. Treener Gerly kui ka treener Liisa jagavad tarkust ja kogemusi, mis on minu jaoks kui kuld mu kallisse varalaekasse. Iga kord peab trennis pliiats ja märkmik olema, muidu läheb kuld mu genereerijast/töötlusmasinast/varalaekast kaduma. Mis siis oleks kõige tähtsam minu jaoks? - usk, rõõm, kuuluvustunne, pidev eesmärkide seadmine ja täitmine, areng ja positiivsus. 
Kui usku poleks, ei saabu ka õnnestumine. Kui sa ei usu, siis sa feilid, kindlasti kohe. Kui sa kujutad ette, et sa saad sellega hakkama, ja sellesse mõttesse usud, saad sa hakkama. 

"Need, kes usuvad, et suudavad mägesid liigutada, teevadki seda. Need, kes seda ei usu, ei suuda. Usk käivitab jõu, mis annab selleks võime." - David J. Schwartz

Käisin oma kunagises koolimajas ja sain palju positiivseid emotsioone. Võimas tunne oli jalutada koridori peal ja teretada igat ettejuhtuvat õpetajat ja vaadata nende reaktsioone:
"Tere!"
"Tere-tere!"
Veidi aja pärast õpetaja taipab:
"Oiii, tere-tere, Maarja! Mis sina siin teed? Kuidas läheb?"

That's just... amazing.

Jagasin mõnele õpetajale jutu käigus oma psühholoogilisi ja elulisi tarkusi, et neid motiveerida. Of course, ma tean, kui raske on õpetaja töö, kui väärikas on õpetaja töö. Ma hindan õpetajaid ja nende tööd. 

Muidugi sattusin ka mõne tuttavaga kokku, mis oli äärmiselt tore. Sai jälle vanu häid aegu meenutada. Ja tekkis ka mõte mõnda asja korrata.... Näiteks peaks kitarri uuesti kätte võtma, mängida mõni lugu... Peaks basskitarri kuskilt muretsema, seda mängima nii, et ihukarvad kerel püsti tõusevad.

***

And, what else:

• pipargoogid ja mandariinid on täiega in;
• surf on äge;
• sirge selg tagab kauni rühi ja oled 40ndates ka veel ilus (treeneri tarkus);
• minu sünna on täpselt kuu aja pärast (so what, eksole);
• lapsed on vinged;
• raamatuid lugema! Iga päev vähemalt 15 min;
• viisakus ennekõike;
• eesmärgid paika!;
• oma unistused tuleb täide viia, mitte neid oma peas mõlgutama. Tööta nende nimel iga. Jumala. Päev.;
• ärge olge keskpärased, be creative!;
• Usaldada tuleb kõige rohkem iseend, keegi teine ei tee sinu eest asju ära;
• ÄRGE KARTKE EKSIDA! Because:

Võimatu pole mitte midagi. Kõik on võimalik. 



- M.

Kamikaze love

Tere-tere.
Päev kulges rahulikult. Hommikul tõusin kolmveerand kaheksa, novot, ei suuda kauem magada (ja ega pole kasulik ka). Agaa sai üks hea hommikune jalutuskäik ka tehtud: 8 km koos õe jutuvadaga.
Päeva jooksul kulgesin Tamsalusse. Mnjah.


But that Kamikaze love - uh fuck that shit.

bye.

-M.

Tunnen siin mullahaisu...

Suhteliselt õudne. 
Nojah, alustangi nii oma üle-pikaajalist blogipostitust, sest tänu sellele (Boris), kelle pärast ma selle blogi unarusse jätsin, alustan ma oma blogimist uuesti ja jälle tema tõttu!!! Kujutage ette, olin selle blogi juba TÄIESTI unustanud. Teen siis uue alguse, kuid mitte puhtalt lehelt. Vähemalt praegu :)

Mida ma KAHE aasta jooksul olen jõudnud ära teha?
- nr 1 probleem: Boris. Jah, temast sai mu mitte-ametlik mees 1. aprillil 2012. Peale seda jäi blogimine katki. Ju siis oli nii palju muud põnevat teha... Ja kuramus, siiamaani on!!! :)
- nakatasin end tõsise haigusega - surfamisega. Püüan endast professionaalse lohesurfari teha. Eks näis, kaua sellega aega läheb, KUID asi edeneb ;)
- lõpetasin gümnaasiumi,
- käisin aasta aega tööl (Sikupilli stat, Tamsalu OG Elektra)
- elasin muskaga koos Maardus, pool aastat,
- käisin esimest korda elus LAAGRIS :)) Kaitseliidu Purjelaager lastele, Rannapungerjal. Juba kaks järjestikust suve seda külastanud. Ja kindlapeale veel! Super!
- õppisin longboardi peal SEISMA. Ja siis sellega sõitma... täpsem oleks: veerema ;)
- sain palju-palju häid tuttavaid,
- astusin kõrgkooli: Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, Sotsiaaltöö kursus ST14. Ja teate mis... Mulle meeldib nüüd õppida. Pole ennem koolis sellist tunnet olnud. Aasta aega läks otsustamiseks ja otsus sai tehtud ÕIGE. Whoa! ;)
- tegin autokooli lõppastme koolituse ära (päris jube oli),
- hakkasin uuesti tantsimas käima... Oh, püha JJ-Street Dance Company, taasavastasin naudingu hip-hopist! 
- olen ikka rämedalt trenni teinud: jooksmine, ujumine, surf, longboard, matkad, jõusaal, tantsimine, Borisiga müramine.. oh jestas.
- avastasin uuesti raamatute võlumaailma: psühholoogilised raamatud on mu lemmikud.
- veetsin aega oma õega ja lapsepõlvesõbrannadega,
- ja kohe päris kindlasti tegin ma veel sadakond asja, mis kohe ei meenu ja mis päris sama kindlasti on ka suhteliselt tähtsad, kuid.... jah.


Võin veel rääkida, mis mind laupäeval ees ootab:

http://rle.fi/?event_id=55

Lindsey. Me and Boris. At Circus arena, Helsinki. Saturday. At 7 PM. 

http://www.youtube.com/watch?v=49tpIMDy9BE





Going to be EPIC.



-M.

One night to remember

...ja nii ongi! :))

Nii hea. Mhhhmmmm :)

M.

Secret circle

Another Friday and I'm sitting here, in my room, all alone and... hey, I'm blogging :O :D:D Ohhoo jah. Aga tegelikult on igav jah. Mõtted on järgmise nädala juures juba (it's gonna be greaaat, yahh ;D). Tulin täna sellise tervisliku mõtte peale, et võiks hakata jooksmas käima. Näitaks endale ja teistele ka toredat eeskuju. Vaatab, ehk homme jõuab juba algust teha :) Aga ilmateadet uurides ei jäänud ma sugugi rahule... Ootused olid ikka palju kõrgemad..But let's see what tomorrow brings ;)

Ma ei tea mida enam kirjutadagi siia... Mul reaalselt nii igav, et hakkan jõudu tegema :D see teeb tuju heaks ja lõõgastab mõnusalt.. Pärast kerge dušš ja siis on mõnna tuttu jääda, uni tuleb pikk ja magus :)

*****

*****

22. märtsil nautisime linnamõnusid, käisime kinos Merka ja Gerdiga. I'm so glad I have you guys in my life! Thanks :))

Nonäe, mis edelaraudtee rongidest ka leida võib... :))

(no midddddaa nägu.)

*****

Aaaa.. - tänks tups, et olemas oled :) 


MUAHHH! ;)




M.

Somebody I used to know.

Plärasin ise mingit hullu juttu, et ära kahetse mitte midagi, mida elus teinud oled jnejne. Aga ma ei tea, kas see kulgeb minu puhul ikka paika. Tegelt, no, ma ei tea, kas kahetsen.. Pigem kardan, mis saab edasi. Kardan, mis mulje olen endast jätnud mõnele inimesele. Oeeh, pekki. Ma muretsen väga palju hetkel... Jälle. Ropendaksin siia nagu mingi vana voorimees, aga ma parem ei hakka.
Ma tahan endast anda, ja väga palju tahan, kuid vaid neile, kes seda väärivad. Olen paljukski valmis.. Minus ON palju üllatusi. Tahaks kedagi, keda saaks 100% usaldada... Tahan saada lubadusi, mida inimesed ka täidavad! 




Vot on selline värk praegu, et tunnen ennast maailma kõige jobuma inimesena.






M.